Kui oled vahel vanemaid fotosid vaadates tabanud end mõttelt, et unustatut on peaaegu sama palju, kui meeles olevat, siis arvan, et sa juba mõistad minu kirge fotograafia vastu.

 

igapäevaste olmeasjade keskel on ajul raske talletada kõiki ilusaid mälestusi ja siinkohal on minu meelest parim abivahend foto, mis toob ununenud mälestuse koos möödunud südamesoojusega meelde. Kuni ajamasina leiutamiseni saame ajas tagasi rännata fotosid vaadates. Kui sa soovid mõne minevikuhetke minu abil jäädvustada, siis ma loodan sulle pakkuda seejuures toredat seltskonda.

​

Igapäevaselt töötan eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Õpetajal ja hobifotograafil on minu silmis palju ühist. Üks mängib pildi, teine sõnadega. Mõlemad juhendavad, kuid ei ütle ette. Mõlema eesmärk on teises inimeses tekitada rahulolu. Mõlemad püüavad aidata minevikuhetkel tehtut edasi kanda tulevikku. Kõlab vahvalt? Minu arust ka!